Tänase blogi postituse
teema pidi andma ülevaate ühest suuremast turvariskist, kuid ma otsustasin
hoopis kirjutada minu kodus olevast “suurimast“ turvariskist. Ma arvan, et
enamusel meist on kodus nii viiekümnendates või kuuekümnendates aastates olev IT-
turvarisk kodus. Jah, selleks on meie vanemad, kes on agaralt hakanud kasutama
arvuteid. Trükivad kahe näpuga, aegajalt paluvad selgitada kuhu on kadunud aken,
mille nad kogemata ekraanilt välja lohistanud ning pärivad alatihti, et mille
pärast see väike punase märgiga aken ekraanil vilgub. Ärge saage valesti aru,
mul on suur austus oma ema vastu, et ta arvutit ei karda ja suudab kõik oma
igapäeva toimetused iseseisvalt ära teha. Samas pean ma tõdema, et ega see
kõige lõbusam pole, kui pean jälle arvutit viirustest puhastama. Ja seda teen
ma üsna tihti, sest jälle on ema mingile kirjale klõpsinud või mindagi alla
tirinud.
Olen juba ammu mõelnud
sellele, et kuidas korraldada kodust “turvaõpet“. Ilmselgelt ei pole minu koolitusest
piisavalt kasu olnud ja loodud “reeglid“ ei kehti kodusele ;) Seega on meie
kodus olev tehnoloogia (loe: arvuti) pidevalt rünnaku all :D
Ainuke asi mille ma olen
suutnud hästi selgeks teha on see, et tundmatult aadressilt tulevatele kirjadele
ei tohi vastata ega ka sisus olevaid linke avada. Kuid kuidas koolitada “tagasihoidlikku“
arvutikasutajat? Olen selgitanud, et inglise keelseid linke, aknaid, jne. ei tohiks
puutuda. See aga limiteeris mu ema julgust arvutit kasutada ning selle
vältimiseks pidin selle reegli kehtetuks tunnistama. Otsustasime, et ta siis
lihtsalt helistab mulle, kui mingi ebaselge aken jälle ekraanile ilmub. Pean
tunnistama, et see ka ei tööta hästi, sest kui arvuti uuendusi teeb võib mulle
kõne tulla iga 5 minuti tagant. Mingi aeg ma lõin lihtsalt käega ja installisin
lihtsalt kõik võimalike viirusetõrjeid peale. See võttis palju mälumahtu ja tegi
arvuti kohati väga aeglaseks. Iga kord kui arvuti tööle lülitasid hakkas mingi
viirusetõrje kontroll pihta.
Vahel tundub, et ma ei
suuda ühtegi asjaliku lahendust välja pakkuda. Küll oleks tore, kui mõni
kohalik õppeasutus teeks ka vanematele inimestele selliseid algtaseme
koolitusi. Ei pea kohe arvutit avama, vaid räägiks lihtsalt “maakeeli“ mis
arvutimaailmas toimub ja kuidas märgata potentsiaalseid ohte.
Tallinna Majanduskoolis saavad 50+ inimesed tasuta kursusi võtta. Eakatele teevad sümboolse hinna eest kursusi päevakeskused. Põhimõtteliselt pole 50-60 veel mingi vanus, nii et ka kõrgkooli uksed on avatud. Aga miks ei taha sa ise oma ema õpetada?
ReplyDelete