#3 Kuidas Twitter on muutnud ajakirjandust

Interneti levik on vähendanud paberajakirjandus ja meediakontsernide monopoli. Andnud võimaliku sõnavabaduse kõikidele osapooltele ja ideoloogiatele.

Üks fenomenaalsemaid uusmeedia liike on näiteks Twitter. Mikroblogimisest on saanud uus trend.  Kiire, kohene ja suure mõjuga! Twitter on peamine infoallikas “pomm“ uudistele.

Minu arust on Twitter üsna tugevalt mõjutanud ka pabermeediat. Näiteks väga tihti säutsuvad meediaväljaanded uudist esimesena Twitteris, siis onlines ja alles pärast seda trükitakse see paberile. Alecia Swasy Reynolds Ajakirjandusinstituudist on pikemalt uurinud kuidas Twitter on mõjutanud pabermeediat. Kui varem otsustas ajalehes ilmuva artikli sisu üle väike paarliikmeline komisjon või peatoimetaja, siis Twitteri kasutus on andnud ajakirjanikele võimaluse teha hetkelise otsuse, et mis järjekorras, sisuga ja kellel see uudis peaks olema suunatud. Twitter on andnud võimaluse uudist kajastada palju suuremale rahvamassile, kui paberkandjal ajaleht seda võimaldaks. Samuti annab Twitter uudise kajastajale ka kohese tagasiside. Edasi säutsumine või säutsu kommenteerimine võib tihti aidata kaasa teema põhjalikumale arutelule ja laseb erinevatel osapooltel tuua välja oma arvamuse. Hästägide kasutus aitab selekteerida teemasid ja jõuda paremini lugejaskonnani. 

Peale uudiste levitamise on Twitter suutnud tekitada ka nn. järgijate fenomeni. Näiteks tänu Twitterile on võimalik Sul tutvuda inimestega, kes jagavad huvitavaid mõtteid või arvamusi. Enam ei eeldata näost-näkku kohtumist oma iidolitega, vaid nendega kontakti saamisest piisab intrigeerivast säutsust.

Twitteri populaarsus muidugi toob välja ka online-meedia pahupoole, milleks on kontrollimatu infolevik. Miljonid infokillud on internetis laiali ning tihtilugu tõlgendatakse infot vastavalt eesmärkidele. Joseph Goebbels on öelnud, et kui valet piisavalt tihti korrata, saab sellest lõpuks tõde. Olen veendunud, et ka Twitter aitab kaasa ebaadekvaatse info kiirele ja laiaulatuslikule levikule. Näiteks on teadlased leidnud (1) et valeuudised levikut mõjutab informatsiooni üleküllus ja lugejate piiratud tähelepanuvõime. Infokülluse tagavad kõik uuemeedia kanalid (Twitter, Blogid, Suhtlusvõrgustikud, jne.). Võltsuudistest on saanud lihtne vahend masside ja kogukondade mõjutamiseks. Internetist otsides võib leida sadu näiteid, kuidas läbi uusmeedia on võimalik mõjutada poliitikat, teadusuuringuid, majandust, jne. Seega peaksid lugejad olema eriti tähelepanelikud ja kriitilised lugedes Twitteri uudiseid. Tähelepanu tuleks kindlasti pöörata algsele infoallikale ja lõplik otsus uudise õigsusest teha ikka oma peaga;)

Väike ääremärkus akadeemikutele (kuna ka antud blogi kirjutatakse TTÜ „IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” aine raames). Jose Luis Ortega on uurinud kuidas Twitter võiks mõjuada teadlaste uurimistööde levikut. Kes on teemast huvitatud, võiks lugeda:

http://blogs.lse.ac.uk/impactofsocialsciences/2017/01/11/twitter-can-help-with-scientific-dissemination-but-its-influence-on-citation-impact-is-less-clear/

Allikad:

1.     http://www.abc.net.au/news/2017-06-27/why-do-we-fall-for-fake-news-study/8653300

#2 Unustusehõlma vajunud tehnoloogiad

Viimase poolsajandi tehnoloogia areng on olnud muljetavaldav. Juba ainuüksi telekommunikatsiooni vahendid on teinud läbi hüppelise arengu. Mäletan veel kui kodus oli kettaga telefon, siis tuli nuppudega ning varsti ilmusid ka esimesed NOKIA mobiiltelefonid. Neid NOKIA telefone pidi laadima pea ööpäeva ja oma mõõtmete poolest vajasid nad lausa eraldi kandekotti, sest taskusse nad ära ei mahtunud.

Paljud kindlasti ei tea mis asjad on perfokaardid, aga minu arust võib neid lugeda „moodsateks“ informatsiooni kandjateks. Perfokaart oli selline ristkülliku kujuga ja kandis digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Perfokaardid olid esimesed salvestus “failid“ mida kasutati andmete talletamise jaoks. Viiekümnendate alguseni olid perfokaardid peamiseks andmesisestus-, salvestus- ja töötlusmeediumiks ⁽¹⁾. Perfokaartide loojaks oli Herman Hollerith ja esimest korda kasutati neid “andmesalvestitena” New Yorgi terviseameti poolt. Kui alguses kasutati käsitsi mulgustamist, siis hiljem töötati välja ka trükipressid, mida kasutati standardsete kaartide tootmiseks. Perfokaartide nende laialdasele kasutusele aitas kaasa IBM. Kui esialgsed kaardid olid vaid paberkujul inimestele loetavad, siis IBM arendus tegi kaartide lugemise võimalikuks arvutitele. “IBM Calculator Instruction Card” ⁽²⁾ oli kasutusel 1950 IBM701 programeerijate poolt ja kasutati arvutite jaoks. Antud kaardil oli selgelt välja toodud lähtekood (source code). Perfokaartide puhul kasutati binaarformaati, kus iga mulgustus väljendas ühte bitti ja iga veergu käsitleti kui tavalist bitivälja. Kuuekümnendatel toimus tehnoloogia areng ja perfokaardid asendati samm-sammult magnetlindiga. Tänapäeval perfokaarte ei kasutata enam ja neid võib haruharva näha vaid mõnes spetsialiseeritud rakenduses.

Teiseks levinud ja siiani kasutavaks tehnoloogiaks võib pidada CD plaate. Neid peaksid kõik mäletama ja kindlasti mõni neid ka kasutab. Kindlasti ei pea CD plaate tutvustama, kuid kas te teadsite, et CD plaati tutvustati Philipsi poolt juba 1979 ja sinna oli salvestatud 8 lugu. Esimene masstootmisesse läinud CD oli ABBA “The Visitor” ja väljalaske aastaks 1982 ⁽³⁾. CD-le salvestatakse info pitidena ja tootmistehnoloogia pole muutunud neljakümne aasta jooksul. CD plaatide läbimurde aluseks peetakse “jäta vahele“ (skip) funktsiooni. See oli tõeliselt murranguline ja muutis viisi kuidas inimesed kuulasid muusikat. Enam ei pidanud füüsiliselt muutma grammofoni nõela auskohta või kiirendama makilinti, et kuulata soovitud lugu ⁽⁴⁾ CD läbimõõduks on 12 cm, kuid see ei olnud alati nii. Nimelt esialgse CD läbimõõt pidi olema 11.5 cm, kuid Sony kes tootis CD mängijaid ütles, et kompaktsel diskil peaks omama vähemalt nii palju ruumi, et Beethoveni Üheksas Sümfoonia sinna ära mahuks (umbes 74 minutit heliteost). Selleks, pidigi Philips tootma CD, mis oleks 12cm läbimõõduga.

Allikad:

1. https://et.wikipedia.org/wiki/Perfokaart

1. http://whatis.techtarget.com/reference/History-of-the-punch-card

1. http://mentalfloss.com/article/24151/quick-10-scoop-cds

1. http://www.scienceofrock.com/30-facts-about-cd-players-30-years-after-they-were-introduced

x

#1 Google'i ebaõnnestumised

Google on üks maailma innovaatilisemaid firmasid ja pole vist ühetegi interneti- kasutajat, kes pole kasutanud Google tooteid. Google’i R&D eelarve aastal 2016 oli $14.3 billionit ⁽¹⁾ ning Google laboritest käib aastas läbi tuhandeid innovaatilisi ideid. Paljud tavakasutajad aga ei tea, et Googlel on ka tohutu hulk niinimetatud ebaõnnestunuid projekte, kuhu on “maetud” tuhandeid dollareid, aga toode/teenus pole kunagi kasutajate poolt omakas võetud või turule jõudnud. Allpool paar huvitavat Googli toodet, millest vähesed on kuulnud.

Google Lively:

Tegemist oli siis Google sotsiaalse avataariga, kus kasutajad said luua oma tegelaskujusid ja “sotsiaalset” sõbrustada teiste kasutajatega. Lively oli üks “20% tööajast” projektidest ja Google töötajate oma initsiatiiv. Livelyst kujuned Google jaoks üheks kõige lühema elueaga projekt. Kuigi toodet testiti mitmeid kuid Arizonase Riikliku Ülikooli tudengite peal ei läinud toode kunagi kasutusele. Kasutajad lihtsalt ei olnud huvitatud looma “virtuaalset elu”. Google tõi pühenduseks, et maailm ei olnud veel valmis sukelduma täielikult virtuaalsesse ellu ja Lively ei suutnud haarata piisavalt kasutajate tähelepanu.

Jaiku:

Jaiku ei olnud tegelikult Google oma toode, vaid Google ostis selle ära eesmärgiga pakkuda konkurenti Twitterile. Jaikust pidi saama uus microblogide leht, aga kasutajate huvipuuduse tõttu suleti Jaiku peale aastast arendust. Google tunnistas, et nad alahindasid Twitteri kasutajaskonna suurust ja populaarsust.

Wave:

Wave oli mõeldud jagamis platvormina, kus kasutajad said saata sõnumeid, fotosid, linke ja tekste. Wave iroonia seisis selles, et ka Google töötajad, ei saanud päris täpselt ise ka aru, et mis eesmärgi või millist funktsiooni Wave peaks täitma. Wave hääbus ja Google arendas välja Drive.

Allikad:

http://www.investors.com/news/technology/apple-rd-spending-rises-but-still-trails-facebook-google-amazon/