Kristi ITworld: #2 Unustusehõlma vajunud tehnoloogiad

Viimase poolsajandi tehnoloogia areng on olnud muljetavaldav. Juba ainuüksi telekommunikatsiooni vahendid on teinud läbi hüppelise arengu. Mäletan veel kui kodus oli kettaga telefon, siis tuli nuppudega ning varsti ilmusid ka esimesed NOKIA mobiiltelefonid. Neid NOKIA telefone pidi laadima pea ööpäeva ja oma mõõtmete poolest vajasid nad lausa eraldi kandekotti, sest taskusse nad ära ei mahtunud.

Paljud kindlasti ei tea mis asjad on perfokaardid, aga minu arust võib neid lugeda „moodsateks“ informatsiooni kandjateks. Perfokaart oli selline ristkülliku kujuga ja kandis digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Perfokaardid olid esimesed salvestus “failid“ mida kasutati andmete talletamise jaoks. Viiekümnendate alguseni olid perfokaardid peamiseks andmesisestus-, salvestus- ja töötlusmeediumiks ⁽¹⁾. Perfokaartide loojaks oli Herman Hollerith ja esimest korda kasutati neid “andmesalvestitena” New Yorgi terviseameti poolt. Kui alguses kasutati käsitsi mulgustamist, siis hiljem töötati välja ka trükipressid, mida kasutati standardsete kaartide tootmiseks. Perfokaartide nende laialdasele kasutusele aitas kaasa IBM. Kui esialgsed kaardid olid vaid paberkujul inimestele loetavad, siis IBM arendus tegi kaartide lugemise võimalikuks arvutitele. “IBM Calculator Instruction Card” ⁽²⁾ oli kasutusel 1950 IBM701 programeerijate poolt ja kasutati arvutite jaoks. Antud kaardil oli selgelt välja toodud lähtekood (source code). Perfokaartide puhul kasutati binaarformaati, kus iga mulgustus väljendas ühte bitti ja iga veergu käsitleti kui tavalist bitivälja. Kuuekümnendatel toimus tehnoloogia areng ja perfokaardid asendati samm-sammult magnetlindiga. Tänapäeval perfokaarte ei kasutata enam ja neid võib haruharva näha vaid mõnes spetsialiseeritud rakenduses.

Teiseks levinud ja siiani kasutavaks tehnoloogiaks võib pidada CD plaate. Neid peaksid kõik mäletama ja kindlasti mõni neid ka kasutab. Kindlasti ei pea CD plaate tutvustama, kuid kas te teadsite, et CD plaati tutvustati Philipsi poolt juba 1979 ja sinna oli salvestatud 8 lugu. Esimene masstootmisesse läinud CD oli ABBA “The Visitor” ja väljalaske aastaks 1982 ⁽³⁾. CD-le salvestatakse info pitidena ja tootmistehnoloogia pole muutunud neljakümne aasta jooksul. CD plaatide läbimurde aluseks peetakse “jäta vahele“ (skip) funktsiooni. See oli tõeliselt murranguline ja muutis viisi kuidas inimesed kuulasid muusikat. Enam ei pidanud füüsiliselt muutma grammofoni nõela auskohta või kiirendama makilinti, et kuulata soovitud lugu ⁽⁴⁾ CD läbimõõduks on 12 cm, kuid see ei olnud alati nii. Nimelt esialgse CD läbimõõt pidi olema 11.5 cm, kuid Sony kes tootis CD mängijaid ütles, et kompaktsel diskil peaks omama vähemalt nii palju ruumi, et Beethoveni Üheksas Sümfoonia sinna ära mahuks (umbes 74 minutit heliteost). Selleks, pidigi Philips tootma CD, mis oleks 12cm läbimõõduga.