Pekka Himanen on kirjutanud 2004-l aastal Soome parlamendi jaoks ülevaate
maailmat ees ootavatest muutustest. Arvustus on jaotatud nelja osasse. Esimene
osa annab ülevaate Soome parlamendi Tulevikukomitee funktsioonidest ja
ajaloost. Teine osa kirjeldab globaalseid trende. Kolmas osa keskendub
võimalikud arengustsenaariumidele. Neljas osa toob välja erinevad
ühiskonnamudelid ja viimane osa analüüsib stsenaariumite võimalike toimumisele
ning nende tagajärgi.
Ettekande eesmärgiks on tõsta Soome parlamendiliikmete teadlikust ja
kujundada Soome poliitikat vastavalt tuleviku prognoosidele. Autor keskendub
infotehnoloogiast põhjustatud muutuste analüüsile. Infotehnoloogial põhinev
ühiskonda defineeritakse kui pidevas muutuses olevat innovaatilist ühiskonda,
mis toetub kreatiivsusele, efektiivsusele ja erinevate osapoolte tihedale
suhtlusele ning koostoimimisele. Ühiskonna ja organisatsioonide jätkusuutlik
kasv saab toimida vaid tänu innovatsioonile.
Autor on toonud välja 10 võtmetrendi, mis mõjutavad kõige rohkem tuleviku
ühiskonda. Nendeks on:
- Riikide vaheline võistlus maksusoodustuste pakkumisel
- Globaalne tööjaotus
- Vananev populatsioon
- Suurenev heaoluühiskonna surve
- Infotehnoloogia arengu teine etapp
- Digitaliseeritud kultuuri ja meedia kasv
- Meditsiini ja bio-tööstuse kasv
- Urbanism
- Globaalne ressursside jagamine
- Majandusest tingitud sotsiaalsed lõhed
Lähtudes eelnevatest punktidest on autor toonud välja ka väärtused, mille
olemasolul või arendamisel on võimalik riikidel tagada jätkusuutlik ja
efektiivne areng ning majanduslik liidriroll. Väärtusteks mis aitavad kaasa
Euroopa heaoluühiskonna kasvuks on hoolivus, kindlus, avatus, julgustus,
vabadus, kreatiivsus, julgus, visioon, tasakaal ja tähendusrikkus.
Innovaatilise ühiskonna tunnusteks peab autor kultuuri ja heaolu tasakaalu ning
arenenud IT sektorit. Toote/teenuse arendamiseks on vaja nii kratiivset ideed
(tootlikkuse ja tootmisprotsesside innovatsiooni), kui ka kreatiivset äri
(brändi ja ärimudeli innovatsiooni). Olulise osana on toodud välja kultuur, kui
põhikomponent innovatsiooni tekkeks.
Toetudes kümnele võtmekomponendile võib öelda, et kõik punktid on suurema
või vähemal määral täide läinud. Nii esimese kui ka teise maailmajao riigid on
muutnud oma maksusüsteemi, et olla rohkem atraktiivsed ettevõtetele. Euroopast
on heaks näiteks Läti, kus alles hiljuti kehtestati maksusoodustus
startupidele.
Nii nagu maksusoodustused aitavad kaasa ettevõtete ümberasumisele on
Interneti ja tehnoloogia kättesaadavus jaotanud ümber töökohad. Tööjõud ei pea
enam asuma ühes ja samas punktis ning kaugtöö on järjest enam aktsepteeritav.
Samuti on kadumas töökohad, mis pole seotud kreatiivsuse ja uudse loominguga.
Järjest enam arendatakse roboteid ja automatiseeritud tööstusliine, mis
asendavad inimesi. AI areng saab olema võtmetähtsusega ja määrab ära järgneva
tööstusrevolutsiooni kulgemise.
Kui varem oli vananev populatsioon eriti „valus“ teema vaid Jaapanile, siis
nüüd on sellest mõjutatud enamus Euroopa Liidu riike. Vananev ühiskond aitab
kaasa üheltpoolt automatiseerimisele, kuid teiselt poolt “jaotab“ ümber riikide
võimekust. Sündiv generatsioon ei jõua lihtsalt “üleval hoida“ heaoluühiskonna
hüvedega harjunud kogukonda. See omakorda viib sotsiaalse pinge kasvamiseni.
Hea näitena võib tulla ühiskonna kihistumise. Juba hetkel on näiteks IT
sektoris olevad ametipositsioonid tunduvalt pareminin makstud, kui teistes
sektorites olevad positsioonid. Tehnoloogia areng on tugevalt mõjutanud
sotsiaalseid valdkondi, mis otseselt ei loo majandusliku lisaväärtust (näiteks
filosoofia, teoloogia, jne.), kuid samas tõstavad populatsiooni haritust ja
laiendavad maailmavaadet ning tõstavad inimeste avatust ning tolerantsi.
Kultuuri tarbimine on muutnud kättesaadavaks tänu digitaliseerimisele, kuid
kultuuri tarbimis harjumised on muutunud. Samuti selle levik ja sisu kvaliteet.
Näiteks keegi ei osanud arvata 10 aastat tagasi, et meelelahutustööstus muutub
nii kardinaalselt (Youtube, Spotify, Netflix).
Autor on toonud välja urbanisatsiooni kasvu, kuid tundub, et tehnoloogia
üheltpoolt aitab kaasa populatsiooni kontsentreeritusele, teisalt aga võimaldab
hajusust. Paremate töökohtade, infrastruktuuri nimel kolitakse linnadesse. Samas
tehnoloogia kättesaadavus võimaldab nüüd ka inimestel valida omale sobivat
elukohta ja tihti seda väljaspool majandusliku tuiksoont.
Peamiseks küsimuseks jääb aga hariduse kättesaadavus ja sellest tingitud
sotsiaalsed lõhed. Autor on eeldanud, et hariduse või kvalifikatsiooni puudus
saab suurimaks tõukeks sotsiaalsetelõhede tekkeks. Samas jälgides muutuseid,
mis toimuvad haridussüsteemis võib selgelt väita, et hariduse omandamise
kontseptsioon on muutmas ja selle kättesaadavus on järjest lihtsam. Näiteks ei
pea enam ülikooli minema, et saada detailsed ja sügavad teadmised mingist
spetsiifilisest alast. Enamus tippülikoolide õppematerjalid on (tasuta)
digitaalsel kujul ja hariduse omandamine muutub järjest personaalsemaks. Loevad
rohkem oskused ja teadmised, kui diplom. Ülikoolide lisandväärtuseks ei ole
enam haridus, vaid kontaktid ja sotsiaalnevõrgustik. Ühiskonnas läbilöömiseks
on vaja suurt tahet ja motivatsiooni ning innovaatilist lähenemist.
Lähtudes raportis olevatest punktidest saab tõdeda, et autor on toonud
välja ühiskonna valupunktid ja muutused seoses IT arenguga. Samas ei tundu
mulle, et Soome oleks võtnud ette kardinaalseid muutuseid aastast 2004. Pigem
tundub, et riik tegutseb rahulikult ja võibolla mitte kõige agressiivsemalt.
Samas tark ei torma ja vahel on stabiilsus suurimaks tugevuseks selles kiiretsi muutuvas maailmas.
Allikas:
https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf
No comments:
Post a Comment