#6 The Case for Copyright Reform by C. Engström and R. Falkvinge

2011 aastal tegi Rootsi Piraadi Partei omapoolsed autoriõiguste ettepanekud Euroopa Liidu Parlamendile, eesmärgiga reformida Intellektuaalse omandi seadust. Oma brošüüris leiavad nad, et praegune seadusandlus on ajale jalga jäänud ja see tuleks viia vastavusse tänapäevaga. Oma ettekandes on nad toonud välja kuus ettepanekut, millest viite peavad nad vajalikuks muuta. Nendeks on õigus jagada intellektuaalomandit mitte kaubanduslikul eesmärgil, vähendada autoriõigusi seitsmekümnelt aastalt kahekümneni, tasuta autoriteoste kasutamine paroodia või remix eesmärgil,  automaatne autoriõiguste andmine ja kordusregistreerimine peale viite aastat ning digitaalõiguste haldamine.

Üheks olulisemaks punktiks pean ma õigust jagada teoseid mitte kommertslikul eesmärgil. Ma tõesti arvan, et kui jagatakse näiteks mõnda kirjatükki või pilti tavakasutajate vahel, siis kindlasti ei peaks seda käsitlema kui autoriõiguste rikkumisena. Selline kultuuri ja info jagamine mitte kommertslikul eesmärgil peaks ikkagi olema vaba. Minu arust on see kui “kultuuri“ ja “kreatiivsuse“  leviku piiramine. Samuti pean normaalseks, et autoriteoseid (muusika, film, kirjandus) võib kasutada paroodia või remiximise eesmärgil. Loomulikult peaks teose muutmise tulemus vastama headele tavadele.

Nii nagu head ideed on väärt levitamist, siis peaksid ka innovaatilised ja inimkonna hüvangule kaasa aiatavad tehnoloogiad olema rohkem kätte saadavad. Nii nagu brošüüris mainitud, monopoolne eelis on piiranud aastaid ühiskonna arengut. Mõistan, et innovaatiliste lahenduste väljatöötamine eeldab suuri investeeringuid ja suuri pingutusi ning need peaksid olema kaitstud, kuid 70 aastat on kindlasti liiga pikk aeg. Olen nõus, et kui see aeg oleks liiga lühike, siis ettevõtetele ei tasuks investeerida innovaatilistesse lahendustesse. Seega ettepanekuna 20 aastat tundub üsna mõistlik.

Hetkel tundub, et siiani on aurotiõiguste kaitsmisele keskendunud traditsioonilised (suur) korporatsioonid ning “uue“ generatsioon IT firmasid on rohkem “avatud“ mõtlemisega ning ei pööra eriti tähelepanu autoriõiguste kaitsmisele. Kitsaskohad seadusandluses ei aita kindlasti kaasa ettevõtete arengule. Seega võiks kaaluda, et IT- sektorile oleks eraldi punkt seadusandlus kuidas käsitleda intellektuaalset omandit. Näiteks ingelinvestor Bijan Khosravi peab IP (Intellectual property) üheks  firma olulisemaks osaks peale hea toote või teenuse. Varem öeldi, et ei loe hea idee, vaid loeb teostus, siis jäljest enam hakatakse mõtlema ka IP kaitsmisele. Hea näitena võib tuua Uber ja Airbnb. Need ettevõtted omasid turule tulles unikaalset (!) kontseptsiooni, aga üsna pea ilmusid turule jäljendajad, kes pakkusid sama teenust mingi teise nurga alt. Võibolla, ei suuda nende konkurendid haarata kogu nende turgu ja tõugata neid liidripositsioonilt, kuid kindlasti jäävad mõlemad firmad ilma suurest kasumist. 

Intellektuaalse omandi kaitse on ja jääb väga delikaatseks teemaks. Eriti kui me ei suuda seda ühtlustada riikide vahel ja igal osapoolel on oma arusaam kust jookseb piir kopeerimise ja uue toote/teenuse loomise vahel. Kindlasti on Engströmil ja Falkvingel õigus, et praegused seadused on iganenud ja ajale jalga jäänud. Samas pole ma kindel, kas nende poolsed ettepanekud on piisavad, et tagada tasakaal autoriõiguste kaitse ja ettevõtjate arengu vahel. 

Allikas: 

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf