Järjest enam pööratakse rõhku intellektuaalseomandi
kaitsele ka IT sektoris. Päris tihti võib mõne koodijupil või tarkvaral näha
väikest märget CC, AGPL, CC BY, jne. Tegemist on intellektuaalset omandit
määrava autoriõiguste märkega, mis reguleerib kuidas antud omandit võib
kasutada kolmandate osapoolte poolt. Rääkides litsentsidest detailsemalt võiksime
tuua välja Copylefti.
Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud tööde. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse vabakasutuslitsentsi abil.
Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud tööde. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse vabakasutuslitsentsi abil.
Copyleft litsentsid annavad tavaliselt kasutajale
järgmised õigused:
1.
vabadus kasutada
ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),
2.
vabadus tööd
kopeerida ja teistega jagada,
3.
vabadus tööd
muuta,
4.
vabadus levitada
muudetud töid [1]
Enamik kopeeritavat tarkvara väljastatakse GNU (GPL)
aluse, mis oli esimeseks copylefti litsentsiks
ning on ka kõige sagedamini kasutatav tasuta tarkvara litsentsidel. Copylefti jagatakse 4 põhilisse
kategooriasse [2]:
1. Väga tugev copyleft (AGPL) –kõikidel tuletatud komponentide peavad jääma sama litsentsi alla, kaasa arvatud need, mida levitatakse võrgukaudu. AGPL-iga on kaitstud näiteks Launchpad, Open Libary, Anki ja Booktype. [3]
2. Tugev (GNU GPL) – kõigile tuletatud komponentidele peab jääma sama litsents, erandiks on need mida levitakse võrgukaudu. GNU GPL-iga on kaitstud näiteks WordPress ja My SQL.
3. Nõrk (GNU LGPL) – ei nõua kogu tuletaud tarkvara komponentide viimist esialgse litsentsi alla. GNU LGPL-iga on kaitstud näiteks Modzilla ja OpenOffice.org.
4. Puuduva copyleft'iga – eeldab, et copyleft puudub ja avavarast võib tuletada ärivaralist koodi. Puuduva copyleftiga on näiteks Apache.
Allikad:
1. Väga tugev copyleft (AGPL) –kõikidel tuletatud komponentide peavad jääma sama litsentsi alla, kaasa arvatud need, mida levitatakse võrgukaudu. AGPL-iga on kaitstud näiteks Launchpad, Open Libary, Anki ja Booktype. [3]
2. Tugev (GNU GPL) – kõigile tuletatud komponentidele peab jääma sama litsents, erandiks on need mida levitakse võrgukaudu. GNU GPL-iga on kaitstud näiteks WordPress ja My SQL.
3. Nõrk (GNU LGPL) – ei nõua kogu tuletaud tarkvara komponentide viimist esialgse litsentsi alla. GNU LGPL-iga on kaitstud näiteks Modzilla ja OpenOffice.org.
4. Puuduva copyleft'iga – eeldab, et copyleft puudub ja avavarast võib tuletada ärivaralist koodi. Puuduva copyleftiga on näiteks Apache.
Allikad:
- https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
- https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus
- https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_software_under_the_GNU_AGPL
No comments:
Post a Comment